Viimasel ajal satub mu teele ridamisi just sellised õpikulaadseid raamatud. Seekord siis Äripäeva Kirjastuselt Peter Sims´i “Väikesed panused”– fookusesega loovusele ja innovatsioonile ning sarnaste mustrite (loe: väikeste panuste) kirjeldamisele, mis loovust ergutavad ja lõpptulemusena innovatsiooni sünnitavad.
Minu suurim avastus sellest raamatust on aga mõtteviiside jagunemise kohta:
- arenev mõtteviis, mis soodustab loovust ning
- fikseeritud mõtteviis, mis pärsib loovust.
Tähtis on eelkõige üleüldse teadvustada seesugust mõtteviiside jagunemist ning osata end kirjeldusele vastavalt ära tunda. Pakun, et ka kõik (loe: suurem osa) fikseeritud mõtteviisiga inimestest tunnevad endas ära just areneva mõtteviisiga isksuse, aga minu hinnangul on sellega jumala okei, sest raamatust saavad nad mudeli, kuidas tasapisi hakata üle võtma areneva mõtteviisi käitumisi, reageeringuid ja suhtumisi.
Päris kõike ma siin raamatu kohta ümber jutustama aga ei hakka. Vahest ehk veel vaid prefektsionismist veidike- ka see jaguneb kaheks:
- eluterve prefetsionism, mis ajendub isiklikust seesmisest tahtest, vajadusest ja sunnist;
- haiglane prefektsionist aga välistest mõjuritest, nagu: vanemlikud ootused, heakskiidu vajaduses, edukas näimine…
Ja ei saa veel mitte vaiki jääda- tootearenduse protsessis loomingulisusele õhutav sõnapaar, nagu: jah, ja… (loe: yes, and…) on samuti üks väga lihtne ja geniaalne tööriist! Nii et raamat kotti ja randa! (28.07.12 kell 11:15 Jõhvis +25 C)
Lõpetuseks veel seda, et raamatu autor on ise öelnud nii: enamik edukaid ettevõtjaid ei alusta olemasolevate hiilgavate ideedega, vaid avastavad need töö käigus […] Suurte idee jahtimise asemel alustavad nad väikestest panustest. Nii selgitavad nad õige suuna, hangivad infot äpardustest ja pisikestest, kuid tähtsatest võitudest ning jõuavad hämmastavate tulemusteni!
Jube põnev, onju!
