Mõni minut on elus 
ilusam kui teine, mõni minut on kohe väga väga ilus. Vastu päikest vaatasin ma silmad pilus, ja see minut, see oli ilus. Vabariigi minut. Eesti minut. Minu minut.
Ma tegin Vabariigi sünnipäeval tegelikult päris palju pilte. Kõik nii kella ühe ümber. Mõni minut enne alustasin ja mõni minut hiljem lõpeatasin. Valik, et milline nendest “Eesti Minutisse” üles laadida, oli päris suur ja samas ka raske. Tahtsin, et see pilt saaks omapärane ja oleks ka aastate pärast märgilise tähendusega minu sel hetkel käesoleva eluetapi suhtes.
Lõpuks sai selleks pildiks perekond Lumekahurite nelja venna pilt. Iseloomustamaks minu mäeperioodi. Kui nüüd püüda ettepoole mõelda, siis arvatavasti Vabariigi 100-ks sünnipäevaks on mul käsil mõni uus projekt ja periood. Nüüd on siis käesolev kivisse (loe: 100.-nda aastapäeva fotoalbumisse) raiutud.
Juba ilmus minu pilt ainsa Ida- Virumaa pildina ka Postimehe veergudel. Samuti ilmutas selle ka Põhjarannik. Nii väike asi, aga sii suur rõõm :)
