Viimaste kuude vältel o
len tihtipeale end tabanud mõtlemast ühisosast inimeste vahel. Olen mõelnud, et pole võimalik, et seda üldse ei ole. Pisikesest subjektiivsest mõttepusast on saanud tõdemus, et tegelikult pole olemas üdini negatiivseid ega positiivseid inimesi, vaid meie suhtumine teistesse sõltub just sellest, kui suur ühisosa meil nendega jagada on.
Kust sellised mõtted? Ikka on ju nii, et ühega sobib nagu rohkem ja teisega kohe üldse mitte. On kohatud ka päris võõraid inimesi, kellega jutt jookseb, kuid ka vanu tuttavaid, kellega polegi enam midagi rääkida.
Siis on veel ka nii, et ühisosad kolleegidega võivad olla tööteemadel väga suured, kuid sõpradeks saamiseks pole ühisosa ollagi ning ka vastupidi. Seetõttu olengi ma töö ja sõpruse lahus hoidnud. Antagu mulle andeks :)
Muud ma ei tahtnudki öelda, mõõtkem nüüd oma ühisosasid ja huvi pärast tekitage ka pingerida välja selgitamaks, et kes on siis see teie inimene- kas abikaasa/ elukaaslane, sõber/ sõbranna või hoopis kolleeg?
