Eile Lüganuselt tagasi sõites märkasin ma esimest punaste marjadega pihlapuud ja tajusin, et pilved võtavad juba nii mõnigi aeg taevas erilisi sügisesi poose… Traatidel pole enam ruumi ka ühe jalaga linnukese jaoks ning maja on ees murule langenud esimesed kollased lehed…
Täna hommikul voolas magamistoa avatud rõduuksest sisse sooja päikeselist õhku ja toas oli tunda sellist mõnusat sügise ja kõrbenud tolmu lõhna… Kusagil eemal mühiseb viljakuivati.
Selle aasta suvi on olnud lihtsalt imeline! Algas juba mais ja kestab siiani välja. Merevee temperatuur on põhjarannikul olnud aastate kõrgeim- alles eile võis mõõta Liimala rannas täiesti ujumiskõlbulikku vett. Virumaa Koostöökogu pidas seal Mereoja kämpingus oma järjekordset koosolekut- lauad ja toolid tõstsime õue päikese kätte- saime veel viimase päevituse näole ja päevitusrandid kätele.
Armastan sügist!
