Aasta: 2014

Ma olen siin tasahilju juba nädalapäevad varem katsetanud ja meisterdanud. Eelmise nädala lõpul sain valmis ja nüüd on juba ka sihtgrupil käes.

Millega siis tegu? Taaskasutuse jõulukaartidega enda suurematele koostööpartneritele. Idee ei olnud mitte raha säästa, vaid pigem uue oskuse omandamises ja tööprotsessi enda nautimises. Väga inspireeriv oli neid valmistada- avastasin endas taas väikese lapse. Rõõmu ja head energiat tõid nad ka mu klientidele, nüüd on jõulurõõmud mõlemal pool! :)

Olen juba ka esimesed tagasisided saanud:

Armas Terje!
Nii ilusa kaardi saatsid-kõik olid vaimustatud-aitäh!

Jõulukallistusega
Kadri ja IVEK

Ja veel üks:

Hea Terje :)
Saadan jõulutervitused lumisest Kiviõlist !
Sain su imelise jõulukaardi kätte. Panin selle kohe jänese kõrvale. Nüüd on neil koos tore olla.

Lahket Jõuluvana sinu perele :)
Anu

Vaata, kuidas tegin ja mis sest lõpuks sai!

 

Nagu juuresolevalt pildilt võib lugeda, oli täna ja on homme käimas tootearenduskoolitus. Koolitakaks Anu- Mall Naarits. No mis võib veel toredam olla?

Päev oli pikk, õhtul 8-ni läks välja. Sain aru, et tootearendus pole mingi lihtne teenusearendus :) Ja see äratundmine oli väga hea.

Uus asi tootearenduses minu jaoks oli tootearenduslehter. Ülevalt läheb sisse peibutustoode, seejärel keskmises osas asub põhitoode ning kõige kitsamas osas on lojaalsustooted.

Kui tootearenduslehtrile lisada otsa Peep Laja kirjeldatud turunduslehter, siis oleks nagu eduka toote edukaks müügiks kõik tehtud.

Kuid… homme läheb ju koolitus edasi…. ;)

 

Alati on nii, et üks lõpp on uue algus. Minu Matera- kogemuse puhul oli teada, et
02. oktoobril see lõpeb. Veidi segased tunded on mul sellega- mingi nukker tunne on mind vallanud siin viimaseil päevil. Seostan seda peatse lahkumisega. Uskumatu, et pea kahe kuuga saab niimoodi sulanduda keskkonda, lüüa kaasa põnevates kogukonnaprojektides ning võtta omaks täiesti võõraid inimesi (ning saada omaksvõetud ka nende poolt).

Nüüd on midagi pooleli jäämas, mille alguse juures ma olen olnud, samuti jäävad maha kõik inimesed, keda olen tundma õppinud. Maha jäävad tuttavad tänavanurgad. Nii naljaks, kui see ka pole, on raske lahkuda…

Teisalt on aga koduigatsus, täpsemalt igatsus oma abikaasa järgi. Sain aru, et võiksime temaga vabalt senimaani elada kusagil eemal, kuni igatsus vahelduvate aastaaegade järgi meid murrab. Nii aastajagu, ma arvan :)

Kaasa võtan aga saadud kogemused, uued teadmised ja lihtsalt fantastilised mälestused soojadest, avatud ja tegusatest noortest inimestest.

Kuid hea on tagataskus omada teadmist, et järgmisel aastal lähen Materasse tagasi. Kuuks ajaks :)

Ciao, bella!

Nii tervitavad itaallased teineteist ja niimoodi jätavad ka hüvasti. Olgu siis näostnäkku rääkides või telefonitsi! Nii ka mina nüüd siis mõni aeg :)

Jah, ma olen lihtsalt õnnega koos, et mulle sattus selline suurepärane host, kes on seotud kohaliku kogukonna arendamisega ja kes on oma tugeva identiteediga majutusasutuse sidunud erinevate kohalike projektidega (see ühisosa on päris suur), luues siis vastastikku kasulikku tulemit mõlemale.

Tõeliselt suurepärane on see, et ma olen saanud kinnitust sellele, et ühiskondlik aktiivne panustamine on mõlemasuunaline. Minu käest on varasemalt Eestis ikka küsitud, et miks ma osalen erinevates projektides, mille eest tasu ei saa, et mis see mulle annab?

Annab uued laiemad teadmised, võrgustiku (!), koostöövõimalused jne… Ma olen sellesse ikka uskunud, kuid ega mul erilisi saavutusi ette näidata polnud. Nüüd alles saan aru, et tegelikult need tulemused olid täiesti olemas, kuid nad tundusid minu jaoks nii argised, et ei osanud neid ühiskondliku tegevuse tulemina enda jaoks registreerida.

Eriti siin kehtib kirjutamata reegel: kes annab, see saab. Ma ei mõtle siin, et raha peaks andma- vaid oma aega, pühendumist, kaasalöömist erinevates projektides ning millegi ärategemises. Peale mida jäävad kontaktid, koostehtud tegudest praktiline kogemus ja usaldus ning seeläbi alles uued tööd, mis toovad leiva lauale.

Selge on see, et üksi pusserdades ei saa midagi.

Juba oma hosti Eliana Viggiani CV-d lugedes sain aru, et ta on väga “minu inimene”, tegeleb sama tüüpi tegevusega majutusalal ning on samuti aktiivne. Tegelikkus osutus aga veelgi paremaks!

Kõik need kohad, kuhu oleme läinud ja kellega oleme kokku saanud, on viinud mind iga sammuga järjest lähemale minu eesmärgile- leida oma arendatavale puhkemajale eristumine. Vinge on see, et see selginemine pole sündinud kahetunnise ajurünnaku tagajärjel kusagil siseruumides, vaid päev- päevalt Elianaga ta igapäevaseid asju ajades, neid paljusid kohtumisi endast läbi lastes, salvestades ja seeläbi äratundmisele jõudes, et see ongi see, mida ma vajan. Millesse olen eelnevaltki uskunud, vahest veidi killustatult tegelenud, kuid mis nüüd on saanud minu jaoks tervikuks.

Bingo! See on vastutustundlik ettevõtlus! Päris põnev on see, et meil Eestis on olemas seesugune liikumine ja ma olen paar aastat tagasi isegi selle eestvedaja Marko Silleriga sel teemal mõtteid vahetanud. Aga selleks, et see tänuväärne teema oma majutusasutuse erilisuse vankri ette rakendada, oli vaja mul siia keskkonda selle inimese juurde sattuda ja need endale tuttavad puzzletükid kokku korjata.

Oma keskkonnast väljasaamine on nii tänulik võimalus! Võimalus kõrvalt vaadata kõiki neid mustreid, asetades samu raamistikke meie oludesse ning leida ühisosad ja teemad, mis meie oludes töötaksid.

Palju põnevat on juba olnud, nagu taaskasutuse teemad, loodussõbralikkus, bio- kaupluste toimimine, kohalik igapäevane turg + kolmapäeva õhtuti maheturg, kohalikud käsitöölised ja nende ühendus, õiglane kaubandus, isegi kudumiskohvik sobib, kui valatud sellesse jadasse jne…

Ees on inglise keele kurus, kuid põhilisemad on kohtumised erinevate katusorganisatsioonide inimestega, kes nüüd hakkavad suvepuhkustelt naasema: kohaliku raha teema, Arcipelago Scec, huvitab mind väga, lisaks Casa Netural, Urban Garden, Il Vagabond– mis on vastutustundliku turismi ühendus, Green Events jne…

Neljapäeval, 04. Septembril algab minu teine kuu siin ja järjest põnevamaks läheb! Tegin õigesti, et plaanisin kohe alguses siia ka aasta pärast tagasi tulla, saamaks vastuseid vahepeal rakendatud teemadele ja küsimustele.

Olen väga õnnelik ja rahul! See on mulle olnud üks suur põnev ja kasulik võimalus.

Ciao!

PS. Piltidegaleriid on lisatud 18.09.14
PS. PS. Kui on huvi minu Matera blogi vastu, siis teretulemast lugema!

Millega tegu, küsite? Olete ju kuulnud üliõpilasvahetusest? See on midagi sarnast, kuid vahetus toimub ettevõtjate vahel. “ERASMUS for young Entrepreneurs”  puhul on tegu  just noorte ettevõtjate vahetusega.

Ma võtsin asjal nö. nööbist kohe märtsis, kui sellekohane uudis ajakirjanduses ilmus. Nüüd siis on möödunud ligi 4 kuud ja lõpuks, peale igasugu paberitööd ja ankeetide täitmist, potsatas mu postkasti kinnituskiri, et saan minna.

04. augustil on lennuk, tagasipilet on 02. oktoobriks, seega koha peal saab veedetud 2 kuud.

Minu võõrustaja, ehk Host, on Eliana Viggiani, kes omab armast ja keskkonnasõbralikku B&B majutust “L’Albero di Eliana”, mis tähendab tõlkes “Eliana puu”.

Elama hakkan ma Matera kesklinnas, väikses apartmendis kööginurgaga. Mulle oli põhiline, et toas oleks kiire internet, sest plaanin oma igapäevatöid sealt edasi teha. Nädalast 2-3 päeval hakkan olema hõivatud meie omavahelise koostöö ja teineteise ettevõtete täiendamisega, ülejäänud nädal on mul omaks tarbeks.

Loodan sealt kaasa võtta parimad praktikad, teadmised ja kogemused, kuidas arendada ühest kenast asumist turismisihtkoht, kuidas kaasata kogukonda ning tuua seeläbi sünergiat, koostegemist ja jõukust kõigile. Eks ma loodan oma kogetu ja õpitu rakendada Ida- Virumaal, et oma klientidele ja koostööpartneritele veelgi paremaid lahendusi pakkuda ning muidugi ka oma puhkemaja arendamisel Lüganusel ;)

Kuhu ma siis ka lähen? Lõuna- Itaalias Basilicata piirkonnas on selline väike turismilinnake, nagu Matera (tuntud ka kui maa- alune linn “la Città Sotterranea“), mis on roomlaste poolt rajatud 3. sajandil ning olles ka vanim koht Itaalias, kus on leitud inimjäänuseid. Matera asub kõrgel kanjonil, oru servas, mille on omal ajal uuristanud suur jõgi. Täna on sellest järgi vaid ojakene.

Matera on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse tänu iidsele linnale Sassi (“Sassi di Matera“,mis tähendab “Matera kivid“). Ning kuulub alates 1993 UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Miks teda kutsuti maa- aluseks linnaks? Ajaloolise Sassi linna majad on kaevatud lubjarikka kivi sisse. Paljud neist “majadest” on tõesti ainult tühimikud ja tänavad mõnes lubjarikkas kaldas. 

1950. aastal tõstis Itaalia valitsus jõuliselt ümber enamiku elanikkonnast Sassi-aladelt  kaasaegsesse linna, et piirkonda arendada. Kuni 1980 elati sel alal siiski vaesuses, sest need majad olid enamikus elukõlbmatud. Praegune areng on aga turistidele suunatud ning nii Itaalia valitsuse, UNESCO kui ka Hollywoodi abiga. Täna on Matera provintsis palju edukaid ettevõtteid, pubisid ja hotelle.

Minu tegemiste ja elu- oluga saab end selle kahe kuu jooksul kursis hoida Blogi kaudu: terjeitaaliaseye@blogspot.com ning silmast- silma on taas võimalik kohtuda oktoobris!

Öeldakse, et unistused viivad edasi. Suuremad unistused kaugemale, väiksemad unistused lähemale. Kindlasti ei tohiks unistamist endale keelata, arvamusega, et ah, mis ma siin ikka unistan, niikuinii ei täitu. Minu enda väikesed unistused (ja just suveajaks), on juba mitu aastat olnud sellised armsad:

• telkimine,
• lõkke ääres pool ööd istumine,
• päikesetõusu nägemine.

Ja seda kõike koos oma kalli abikaasa (sõprade) seltskonnas.

Eelmised suved kuidagi ei pakkunud mulle neid võimalusi, või õigemini (olgem enda vastu siiski ausad), ei andnud ma ise suvele võimalust oma isiklike unistuste realiseerumisele kaasa aidata.

Nüüd aga ühe nädalavahetusega 2 unistust hoobiga kogetud- sai sõprade juures peale „Üks pealuu Connemaras” suveteatritükki Lääne- Virumaal (loe: suuremas osas vanade klassikaaslastega) poole ööni lõkke ääres istutud ja järgmisel ööl Tartu lähistel Külitsel romantiliselt teiste sõprade juures telkida.

Päikesetõusu tasub Eestis vast ainult põhjarannikul vaadelda- peaaegu oleksime sealt Rakvere lähiste lõkkeõhtult tagasisõites Saka Meretorni sisse põiganud, kuid kell pool neli öösel näitas autokraadiklaas vaid 12 kraadi sooja. Me lihtsalt ei raatsinud end külmetama minna.

Samas tunnen, et nüüd, kui kaks mu unistustest on nii lihtsalt täitunud, oleme plaani võtnud veel juulikuus käia päikesetõusu tervitamas. Piece of Cake!

Mis on Sinu suveunistused?

Ma ei tea, mis koht see meie hingesopis on, kus patriotism end kõige hardamal kujul peidab. Nii kui hakkavad taaskord kõlama koorilaulud, kui inimesed riietavad end rahvarõivastesse, kui sõidetakse vihmas ning külmas sadu ja sadu kilomeetreid, et laulupeotuli viia kõikidesse Eesti nurkadesse- nii tulevad vanad ja noored välja oma kodudest tuld tervitama, nii läheb meil meel härdaks ja silmad veekalkvele…

Nii hakkab kusagil hingesopis midagi kõvasti- kõvasti pitsitama ja süda läheb nii hellaks… “Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma!”. On vist viimane aeg laulupeopiletid ära osta.

Ma mäletan üht aastatetagust juhust, kui sättisime end kodus laulupeoülekannet vaatama- katsime laua suurde tuppa teleka ette- kartulisalat ja kiluvõileivad. Iga minut, mis telekat vaatasime, sünnitas otsuse, et nüüd kohe tuleb autosse istuda ja Lauluväljakule kohale sõita. Laulupidu peab nautima kõige selle rahva sees ja hulgas!

Lähen otsingi nüüd välja oma pastlad ja vöö, triigin sellisteks puhkudeks ostetud linase kleidi ja otsin sahtlipõhjast välja hõbesõle. Täiesti siiralt.

Jah, tõesti- nüüd on IV Jõhvi Rat Race tehtud!

Päris pikk protsess oli! Alustatud sai märtsi algul, välja läks 93 kutset erinevatele kohalikele ettevõtetele, registreerus 18, millest jooksma jõudis 15 võistkonda. Sponsoreid ja muud moodi toetajaid oli 25- täiesti uskumatu!

Lüganuse valla suurperede lastele sai koolitarvikute ostmiseks kogutud 1200 €, lisaks komplekteerisime 10 kingikotti, mis lähevad juba järgmise nädala algul suurperede poole teele.

Suur, suur tänu kõikidele osalejatele. Usun, et rõõm on meie kõikide poolel!

2014 aasta tulemused:
– I koht = Püssi Spordiklubi
– II koht = Jõhvi Stokker
– III koht = SDE

Vingeim pilt Pildistaja Fotostuudios = Jõhvi Stokker
Meeskondlikult parim kostüüm = Kaitseliidu Alutaguse Maleva naised
Parim kostüüm naiste arvestuses = Etti Kagarov/ SDE
Parim kostüüm meeste arvestuses = Nublu/ Päästeamet
Järjepidevaim meeskond = Seesam Kindlustus/on osalenud kõigil neljal aastal.

Kohalikus Põhjarannikus oli lausa 2 uudist meie jooksu kohta, millest viimane sattus ka veebiversiooni pealkirja all: “Jõhvi kontorirottide heategevusliku jooksu võitsid profid”.

Hoolimata sellest, et ei ETV, ei TV3, ega Kanal2 ei saanud jooksupäeval meile kohapeale tulla, leidsin oma suureks rõõmuks Kanal2-e Haapsalu klipi lõpus vihjeid ka Jõhvi jooksule, meie kogutud rahale ja ka võistkondade piltidele, mis lõigu monteerijatel olid meie Facebooki seinalt võetud. Väga positiivne üllatus :)

Osalesin 21. ja 22. mail 2014.a. Saka Mõisas toimuval EAS i poolt finantseeritud ja eDreamHotels´i poolt läbiviidud internetiturunduse koolitusel. Teadsin, et on asu, mida ma juba tean ja kasutan, kuid olin kindel, et see oli vaid pisike osa sellest, mida oleks võimalik omandada ja reaalselt ära teha.

Mis see siis on, need targalt ja tasuta tehtavad turundustegevused?

• Koduleht – ettevõtte nr 1 turundus- ja müügikanal
• Optimeerimine otsingumootorite jaoks (SEO) Google, Bing, Yandex
• Makstud reklaam otsingumootorites (Ad Words)
• Makstud bännerreklaam internetis
• E-maili turundus
• Sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, V-Kontakte jne)
• Google ja Yandexi lisavõimalused – Google/Yandex Maps, Google Places, Google Hotel Finder jne.
• Videod internetis – Youtube, Vimeo, Yandex
• Pildid internetis – Google, Flicker jne.
• Portaalid – visitestonia.com, turismiweb, viroweb jne.
• Tripadvisor.com ja teised reisiportaalid

Mis on siis see salapärane CEO?

SEO – Search Engine Optimization – otsingumootorite jaoks kodulehe optimeerimine on protsess, mille abil on võimalik parandada kodulehe nähtavust ja positsiooni otsingumootorites.
• SEO saab teha:
– Kõikidele kodulehe alamlehtedele
– kõikidele toodetele, kliendirühmadele ja turgudele
– kõikides kodulehe keeltes
– mõõdetav ja analüüsitav, mis töötab, mis mitte
– on pidev protsess – lisada alati uuendustele, pakkumistele jne.

Milline on kvaliteetne koduleht otsingumootori jaoks?
• Kõrge külastajate arv kodulehel
• Kodulehe sisu vastab sellele, mida klient otsib – kvaliteetne,
informatiivne ja kasulik sisu.
• Kodulehe domeen on vanem kui 1 aasta
• Koduleht avaneb kiiresti kõikides internetibrauserites – ideaalne 3
sekundit
• Kodulehte uuendatakse tihti – ideaalne kord nädalas.
• Kodulehele tuleb liiklus läbi kvaliteetsete lehtede – Facebook,
Tripadvisor jne
• Linkide arv – sissetulevad, väljaminevad, lehesisesed. Lingid
töötavad korrektselt
• Madal bounce rate ehk põrkemäär

Mul on selle kõige kohta päris head teadmised, mida toetab ka vastav käsiraamat (Y)

Ärkasin enne äratuskella, mis pidi 9:30 helisema. Jah, kõik on õige, täna on laupäev ja äratuskell (!)- minu puhul täiesti arusaamatu, eksole. Aga põhjuseks oli antud lubadus Lüganuse külaplatsi talgutel osaleda. Mugavustsoonist tuleb end välja sundida :)

Tulles aga tagasi selle juurde, et miks enne äratuskella ärkasin- eks uni läheb hommikupoole hõredamaks ja ju ma ei tundnud Miksut voodijalutsis. Tegin ühe silma lahti, kassi pole, tegin teise ka lahti, ikka pole. Mõtlesin, et Jaanus unustas Miksu jälle rõdule, kui hommikul tööle läks. Ajasin end voodist välja, et kassi minna päästma- nii oligi. Muide, alati kui minu mitte- sülekass rõdule unustatusest tuppa pääseb, siis ründab ta kohe hirmsasti sülle. Ma pean alati siis istuma või voodisse tagasi minema, sest muidu nurruks ta mu pikali. Hästi hoogsalt ja peaga mu käele hoogu kaasa lüües.

Aga talgud, nendest tahtsin ma ju rääkida. Praeguseks on selge see, et oleks pidanud enne hirmsat töörabamist soojendust tegema. Venitama end üht ja teistpidi ning paar ringi sörki külaplatsil tegema- praegu on mu vähese koormusega kondid kanged ja trepist üles- alla minek annab ikka tunda. Seetõttu ei plaani ma ei enam täna, ega ka homme oma korterist välja minna, seega ei pea teisele korrusele toova trepi mõju all kannatama.

Vaatasin eile õhtul veel, et registreerunuid kõnealusele talgule oli vaid 6 inimest. Minu mehele selgus aga eile õhtul, et ta peab täna varahommikust peale tehases olema. Tundsin veidi süümepiina, et äkki jääb meid seal plastil veidi väheseks, aga oh ei! Seal oli meid kokku 11 inimest! Osad riisusid ja teised osad peitsisid laululava. Mina kuulusin nende teiste hulka.

Kõige põhilisem on aga see, et paari tunniga sai ümbrus ikka täiesti teise näo, kuigi enne ka midagi eriti viga ei olnud. Täiesti uskumatu. Lihtsalt tuleb kokku tulla, koos ette võtta ja ongi tehtud :)